pühapäev, 24. märts 2013

Kaneelilõõts

Pole vist toidublogi, kus ei oleks kaneelilõõts esindatud. Ja seda täitsa põhjusega. Minu retsept pärineb õdede Antonite blogist. Ei hakanudki midagi muutma ja tulemuseks oli minu elu esimene pärmitaigen, millega ma tõesti sajaprotsendiliselt rahule jäin. Boonusena veel laste rõõm, kui sai endale ise rebida kaneelisaia ribasid.

Retsepti copy-paste:
Tainas:

5,5 dl jahu
0,5 dl suhkrut
2 tl kuivpärmi
0,5 tl soola
60 g võid
0,6 dl piima
0,5 dl vett
2 muna
1 tl vanilliekstrakti

Täidis:
2 dl suhkrut
2 tl kaneeli
0,5 tl muskaati (ainus asi, mille välja jätsin)
60 g võid

Taina jaoks sega suures kausis kokku 4 dl jahu, suhkur, pärm ja sool. Klopi teises kausis lahti munad.
Kuumuta väikses potis piima ja võitükke seni, kuni või on sulanud. Tõsta pott tulelt ja vala juurde vesi ja vanilliekstrakt, sega ning lase veidi jahtuda. Vala vedelik jahusegu hulka ja sega, seejärel lisa munad ja ülejäänud jahu ning sega kuni tainas on ühtlane. Tainas jääbki selline kleepuvat sorti.
Pane tainapall suurde õlitatud kaussi toidukille ja rätiku alla ja jäta tunniks sooja kohta kerkima.
Kuni tainas kerkib, valmista täidis- selleks sega kokku suhkur, kaneel ja muskaat. Sulata või ja lase sellel isegi veidi pruunistuda. Kerkinud tainasse sõtku umbes 2 supilusikatäit jahu ja lase 5 minutit kerkida. Seejärel rulli tainas kergelt jahusel laual õhukeseks ja ristkülikukujuliseks. Seejärel pintselda tainas üle sulavõiga ja puista peale kaneelisegu. Lõika tainas noaga kuueks pikaks ribaks ja tõsta üksteise peale ning see kuhi lõika omakorda kuueks ruuduks. Nüüd on Sul kuus kuhja, mis tuleb võitatud keeksivormi laduda nagu raamatulehed.Lase siis saial vormis veel 30- 45 minutit rätiku all kerkida ja küpseta eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures 30- 35 minutit. Lase saial vormis 30 minutit jahtuda ja eemalda seejärel vormist ning serveeri.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Gulyásleves ehk guljašš: Ungari

 Mul on juba mitu aastat mõlkunud mõttes teha guljašši, ikka seda õiget, sugulasrahva suppi. Nii et palju peamurdmist ei olnudki, kui loosti...