Gulyásleves ehk guljašš: Ungari

 Mul on juba mitu aastat mõlkunud mõttes teha guljašši, ikka seda õiget, sugulasrahva suppi. Nii et palju peamurdmist ei olnudki, kui loostirattast Ungari tuli. Kujutan ette, et eriti mõnus oleks seda suppi teha slowcooker´is.

Magustoiduks palacsinta - õhukesed suured pannkoogid täidisega, mida ungarlased väga armastavad ja söövad hea meelega nii täht- kui argipäevadel. 

3 sl õli või searasva
1 suur peenekshakitud sibul 
3 sl magusat paprikapulbrit
600 g veiseliha 
5 küüslauguküünt
2 punast paprikat
1 kollane paprika
2 tomatit
2 porgandit
1 tl soola
1/2 tl pipart
1 loorberileht
2 keskmist kartulit
1,2 L veisepuljongit

Tükelda kõik koostisosad suupärastks tükkideks. Kuumuta potis või sügavamal panni õli ja prae sibulad läbipaistvaks. Lisa tükeldatud veiseliha ja pruunista. Lisa paprika, tomat, küüslauk ja prae veel 7-8 minutit. Eemalda tulelt (see on oluline, et paprikapulber kibedaks ei muutuks!) ja lisa paprikapulber, sool, pipar, puljong ja loorberileht ja tõsta tagasi tulele. Hauta keskmisel tulel 40 minutit. Lisa porgand ja kartul ja hauta veel 30-40 minutit. 

Serveeri maitserohelisega

Kohupiima ja/või aprikoosimoosiga täidetud pannkoogid

Biryani: India

 

Kustutan vana võla. Lausa eelmisest aastast. Oktoobri lõpus leidis aset India õhtu, mille käigus jõudsid lauale biryani naani ja raitaga ja magustoiduks jalebi. Kõik oli väga ilus ja maitsev. Taaskord tuli tõdeda, KUI lihtne on ikka ise kodus naani teha.

Valiku tegemine oli seekord muidugi eriti raske, sest võimalusi on lihtsalt niiiiii palju. 

Heaks abimeheks oli Rick Steini kokaraamat, mis on varemgi kasulikuks osutunud.

Eks biryani oli korralik ajaröövel, aga lõpptulemus oli seda väärt.

Biryani

500 g kana kintsuliha, suuremate tükkidena

Marinaadiks:

250 ml maitsestamata jogurt

6 hakitud küüslauguküünt

6 cm hakitud ingerit

1 tl tšillipulbrit

1 tl jahvatatud koriandrit

1/2 tl kurkumit

Friteeritud sibul:

ohtralt õli

3 õhukeselt viilutatud sibulat

10 tera nelki

6 cm tükk kaneelikoort

paar kardemonikauna

1 loorberileht

soola

2 keskmise suurusega hakitud tomatit

Vahele: 

100 g gheed

näputsaga safranit, mis on leotatud 15 min 4 sl soojas piimas

2 tl roosivett

50 g kuival pannil kuldseks röstitud india pähkleid

Sega kõik marinaadi koostisosad kokku ja lisa kanatükkidele. Mudi läbi ja jäta vähemalt tunniks marineeruma. 

Kuumuta potis või sügaval pannil õli (et oleks kuum, aga veel ei suitseks), lisa sibulad ja prae 10-15 minutit (olenevalt panni suurusest pead seda tegema võibolla mitmes osas). Tõsta sibulad vahukulbiga õlist välja ja jäta majapidamispaberile nõrguma. 

Pane kõik vürtsid pannile ja prae 1 minut. Lisa pannile kana koos marinaadiga ja prae liha läbi. Lisa tomat. Kuumuta keskmisel tulel u 20 minutit, kuni segu on suhteliselt "kuiv".

Keeda pestud riisi 6-7 minutit soolaga maitsestatud vees, kurna. 

Pane sügavama nõu põhja 3 sl vett ja pool gheest. Tõsta vormi 1/3 riisist, piserda peale safranipiima ja roosivett. Lisa pool kanast ja kolmandik sibulatest. Korda kihte. Kõige peale jääb riis ja praesibul (jäta natuke serveerimiseks). Kata nõu kaane või fooliumiga ja hauta hästi madalal tulel veel 30 minutit. 

Serveerimiseks tõsta suurele taldrikule ja puista peale röstitud pähkleid ja allesjäänud sibul. 

P.S kui ma peaksin selle mässamise kunagi uuesti ette võtma, siis muudaks retsepti ainult nii palju, et roosivee jätaks välja. 

Loco moco: Hawaii

Sajandite jooksul on Hawaiile voolanud sisserändajaid igast ilma otsast, algul Euroopast ja Ameerikast, hiljem juba Jaapanist, Koreast, Hiinast jm Aasiast. Nagu arvata võibki, on just sisseränne kujundanud nende köögi nii mitmekesiseks nagu see praegu on, pokedest mochideni ja wasabist majoneesini.

Loco moco  - nii kui ma seda nime kuulsin, oli otsustatud: mis iganes see ka pole, sellest saab meie Hawaii õhtusöögi pearoog. Õnneks ei pidanud kahetsema ja nii loco moco kui haupia võeti sööjate poolt hästi vastu.

 Kõige klassikalisem loco moco neljale:

Burger:
500 g veise hakkliha
1 sl worchesteri kastet
1-1,5 tl soola
0,5 tl musta pipart
1 tl küüslaugupulbrit
praadimiseks õli

Kaste:
300 ml veisepuljongit
4 tl shoyu kastet
1 sl worchesteri kastet
2 tl ketšupit
5 tl maisitärklist
1 sibul
2 sl võid

keedetud riisi
sööja kohta 1 muna

Keeda riis: 9 minutit soolvees, ära kurnata ja 9 min kaane all seista lasta. 

Sega kõik burgeri ained kokku ja vormi 4 suurt kotletti. Prae õlis mõlemalt poolt 3-5 minutit. 

Sulata pannil või ja prae selles viilutatud sibul kuldseks. Sega omavahel kõik ülejäänud kastmeained ja vala pannile sibula juurde. Kuumuta, kuni kaste pakseneb.

Prae 4 muna.

Tõsta taldrikule portsjon riisi, sellele aseta kotlet, nirista peale kastet ja kõige otsa muna. 

Head isu!

Karjala pirukad: Soome

Vabandan oma miljonite pahaste fännide ees, et ei ole vahepeal midagi siia üles pannud. Isegi mitte meie rahvusõhtute paremaid palasid. Loosi tahtel sai teiseks rahvusköögiks... SOOME. Pikalt mõtlesime, kes selle loosirattasse pani, aga keegi ei võtnud omaks ja käekirja järgi ka ei õnnestunud  tuvastada. Menüü kokkupanekul oli suureks abiks hea kolleeg Pauliina. 

Karjala pirukatega on mul siiani olnud väga neutraalne suhe. Otseselt vältinud ei ole, aga mitte kunagi pole ma neid ka ise ostma kippunud. Selline... möh. 

Kuni nende isetehtuteni... Meie eelistuseks olid kartulitäidisega ja tõepoolest, soojad pirukad koos külma munavõiga kadusid laualt kiiremini kui ma oleks osanud eales arvata. 

Sellest kogusest valmis tohutu hulk pirukaid.

Tainas:

 2 dl vett

 1 tl soola

 0,5 dl nisujahu

 4,5 dl rukkijahu

Täidis: 

1 kg kartuleid

1,5 tl soola

250 ml piima (2 1/2 - 3 dl)

2 sl võid  + sulavõid määrimiseks

Valmista täidis. Selleks koori ja keeda kartulid pehmeks. Lisa sool ja tee kartulitest püree. Lisa kuum piim, või ja sega puder ühtlaseks. 

Taina jaoks sega sega kõik koostisosad kokku, rulli vorstiks ja lõika u 25 tükiks. Rulli ovaalseks ja jäta köögiräti või toidukile alla ootama.  Tõsta peale täidis nii, et ca 1-1,5 cm jääks ääred vabaks. Siis hakka külgedelt alustades kokku voltima. 

Küpseta 220-kraadises ahjus 10-15 minutit. Pintselda kuumad pirukad üle sulavõiga. Serveeri munavõiga. 

 

Haugikotletid

Selle retsepti järgi teen ma kotlette 2 korda aastas: mai alguses (kohe, kui lõppeb haugipüügikeeld) ja oktoobris (kui sügavkülmast on eelmised kotletid otsa saanud). Õnneks tegeleb kala puhastamisega abikaasa, nii et minuni jõuab see kenasti värske puhta fileena.

Kõige rohkem meeldivad kotletid mulle muidugi värskelt praetuna, aga ka burgeri vahel või külmalt rukkileiva peal on imehead. Kuna väga värskelt püütud haugist tehtud kotlettidel puudub igasugune spetsiifiline kalamaitse, võiks neid vabalt pirtsakatele (lastele) kanakotleti pähe sisse sööta. 

Tavaliselt on minu kogused küllalt suured:

1,5 kg nahata haugifileed
3 suurt sibulat
3 viilu saia+2 dl külma vett
3 muna
1 dl hapukoort
soola-pipart
tilli

paneerimiseks riivsaia
praadimiseks õli

Aja kalafilee läbi hakklihamasina. Pane saiaviilud vette likku. Haki sibul peenelt, hauta madalal tulel klaasjaks, jäta jahtuma. Pigista saiast vesi välja ja sega kõik koostisosad kokku. Paneeri riivsaias ja prae õlis kuldpruuniks.

Lapi lõhe

 Meile meeldib väga metsas. Aga alati on kuidagi nii, et kui on minek, siis haarame kaasa toidud, mis on võimalikud kiired ja lihtsad. Seekord läksime teist teed.

Tegelikult ei ole lapi lõhet põrmugi keeruline teha, lihtsalt aega kulub. Sõime küpsenud lõhet lapi kaeraleival paksu hapukoore-kalamarja kastmega. Ilus oli. Nii mets kui toit.

Õpetus imelihtne.

Hõõru luudest puhastatud lõhefilee u 1 sl peenikese meresoola ja 1 sl suhkruga korralikult sisse. Sea sammud metsa poole, kaasas laud või poolik palk ja puidust "naelad".  U 30-45 minuti pärast löö kala laua külge kinni (moodsama aja inimesed kasutavad kruve ja akutrelli). Tõsta laud (või palk nagu meil oli) lõkke äärde. Kontrolli, et ei oleks liiga kuum.

Umbes 1 tunni pärast (sõltuvalt filee paksusest võib kuluda ka 30 minutit või hoopis 1,5 tundi) lase hea maitsta. 

Meie tõstsime filee lapi leivale ja panime peale kastme (2 dl paksu hapukoort, 3 sl kalamarja, 1 peenelt hakitud punane sibul, näpuga soola). 

Jäätis oliiviõliga

Avastasin Ameerika! Kui sulle maitseb oliiviõli muidu ka, siis see on küll proovimist väärt magustoit! Retsepti õieti polegi. Pane serveerimisnõusse vanillijäätis, vala peale endale meelepärane kogus kvaliteetset külmpressi oliiviõli ja raputa näpuotsaga soolahelbeid.